Identiteet

Isikusamasus ehk isikuline identiteet on identiteedi osa, mis kajastab konkreetseks sünnipäraseks isikuks olemist ehk ühe kindla isiku järjepidevat iseendaks olemist. See on konkreetse isikuandmete komplekti lahutamatu kuulumine konkreetse füüsilise keha juurde.

Isikusamasust kasutatakse nii füüsilises keskkonnas (füüsiline identiteet) kui ka digitaalses (ehk elektroonses) keskkonnas (digitaalne identiteet). Seega isikusamasuse mõistet kasutatakse ja rakendatakse erinevates keskkondades. Lisaks võib nii füüsiline kui ka digitaalne identiteet olla nii väiteline (väidetud identiteedi omaniku poolt) kui ka tõestatud (õigeks tunnistatud kolmanda osapoole poolt).

Füüsilises keskkonnas on isikusamasuse tuvastamise põhivahendiks isik ise. See tähendab, et igapäevases suhtluses kasutatakse isiku tuvastamiseks teda teadvate inimeste poolt isiku visuaalseid jm iseloomulikke tunnuseid (nagu nägu, hääl, kõnnak, riietumine jmt). Kui tuvastatav isik on teisele poolele tundmatu, kasutatakse füüsilises keskkonnas samasuses veendumiseks erinevaid vahendeid. Tänapäeval on peamiseks isiku samasuse kontrollimiseks lahenduseks isiku võrdlemine tema esitatud isikut tõendava dokumendiga või andmetega vastavast andmekogust. Oma isikusamasuse tõendamisel teistele või selle kontrollimisel huvitatud osapoolte poolt kasutatakse füüsilise identiteedi kandjad, mis jagunevad kaheks: riigipoolse garantiiga (isikusamasus tuvastatud) ja riigipoolse garantiita (isikusamasus kontrollitud) kandjateks. Riigipoolse garantiiga füüsilise identiteedi kandjad Isikut tõendavate dokumentide seaduse §2 lg1 ja lg 2 tähenduses on riigiasutuse poolt väljaantud isikut tõendavad dokumendid (isikutunnistus, pass jne).

Digitaalne identiteeti kasutatakse elektroonilistes keskkondades (Internet või asutuste sisevõrgud) ehk digitaalne identiteet on objekti identiteet digitaalses keskkonnas. Objektideks digitaalses keskkonnas võivad olla nii inimesed kui ka mitteinimesed (non-human actors). Digitaalses keskkonnas on objekti ainuomaste tunnuste hulk võrreldes füüsilise keskkonnaga oluliselt piiratum: puudub võimalus vahetult kontrollida erinevaid unikaalseid tunnuseid, mis on tavaliselt isikuid eristavad (nägu, hääl, kõnemaneeri, kõnnakut, lõhna jms).

Digitaalsetes keskkondades on levinud sarnaselt füüsilisele keskkonnale erineva tõeväärtusega identiteedid: nii väitelised digitaalsed identiteedid kui ka tõestatud isikusamasus. Omaette alamliigina võib sotsiaalse identiteedi mõistest tulenevalt tuua välja ka virtuaalmaailmades loodud teisesed identiteedid, mida kasutatakse arvutimängudes jt virtuaalreaalsustes ning kutsutakse avatariks. Sellised identiteedid ei pretendeerigi otsesele isikusamasusele, vaid on osa fantaasiamaailmast. Samas on sotsiaalses mõttes siiski tegemist identiteediga ka väljapool virtuaalset maailma, sest sageli väljuvad tegevused ja kontaktid virtuaalmaailma raamest ning toimuvad otsekontaktid ja vahetu inimlik sotsiaalne lävimine sama grupikuuluvusega inimeste vahel. https://et.wikipedia.org/wiki/Isikusamasus

Virtuaalmaailm on arvutipõhine simuleeritud maailm, kus inimesed saavad üksteisega suhelda ning luua ja kasutada selles keskkonnas olevaid objekte, omades selleks kindlaid kasutajaid, mis võivad olla tekstikujul, kahedimensioonilised või kolmedimensioonilised. Näiteks jututoas on kasutajaks nimi, mille igaüks endale valib. Graafilistes arvutimängudes aga on kasutajaks või karakteriks nii öelda avatar, mis võib olla inimese kuju, loomakuju või mingi fiktsionaalne tegelane.

https://et.wikipedia.org/wiki/Virtuaalmaailm

Virtuaalmaailma üheks näiteks http://secondlife.com/

Second Life is a 3D world where everyone you see is a real person and every place you visit is built by people just like you.

Üldjuhul käsitletakse digitaalse identiteedi mõistet seoses isikusamasuse tagamisega digitaalses keskkonnas. Digitaalne identiteet ja isikusamasuse tagamine on tihedalt seotud mõistega autentimine. Autentimise raames veendutakse isiku vastavuses tema identiteedile (s.t et digitaalses keskkonnas tegutsev isik on tõesti see, kes ta väidab ennast olevat).

Sarnaselt füüsilise identiteediga jaguneb digitaalne identiteet väiteliseks ja tõestatud identiteediks. Väitelise identiteedi puhul toimub isikusamasuse kontroll kahe osapoole vahel. Üks osapool esitab enda identiteedi (väidab omavat teatud identiteeti) ning teine osapool kas aktsepteerib või ei aktsepteeri seda. Näiteks kui interneti jututoas väidab üks isik teisele, et ta nimi on Heli Kopter, siis põhineb see identiteet ainult isiku väitel ning teisel isikul puuduvad objektiivsed kriteeriumid esitatud väite kontrollimiseks. Suurem osa internetis leiduvast infost põhineb väitelisel identiteedil. Siia kuuluvad foorumid, jututoad, ajaveebid, suhtlusvõrgustikud jms. Enamus personaliseeritud suhtlusest digitaalses keskkonnas toimub avataride all, mis tähendab, et isik ei kasuta reeglina oma tegelikku nime.

Väiteline isikusamasus on digitaalses keskkonnas kasutusel üldiselt sellistel juhtudel, kus isikusamasuse kontroll ei ole kriitilise tähtsusega. Näiteks foorumi postituste ja interneti kommentaaride puhul puudub kindlus, kas konkreetne kasutaja on tegelikult see, kes ta väidab ennast olevat. Kasutaja ligipääs on üldjuhul kaitstud kasutajanime ja parooliga, ning puuduvad välised sertifitseerijad, kes kinnitaksid tegelikult valitud kasutajanime seost isikulise identiteediga. Omane elektroonilistele keskkondadele, kus ei ole otsest ligipääsu oluliste ressursside kasutusele ja/või keskkondades, kus teatud otsese isikulise identiteedi varjamine on taotluslik. Digitaalset keskkonda kasutatakse ka suhetes, kus osapoolte jaoks on oluline, et isikuline identiteet ja esitatav digitaalne identiteet oleksid õiguslikult siduvalt vastavuses. Sellise kindluse saamiseks võetakse tõestatud isikusamasuse tagamiseks kasutusele tõestatud digitaalse identiteedi kandjad. Sellistes olukordade on kombeks kasutada usaldusväärsete kolmandate osapoolte digitaalseid tõendeid (sertifikaate) ja kinnitusi nende kehtivuse kohta (kehtivuskinnituse teenus). Maailma praktika kohaselt nimetatakse selliseid osapooli sertifitseerimisteenuse osutajaks. Eestis selle valdkonna reguleerimiseks eraldi seadusandlus (Isikut tõendavate dokumentide seadus ja digitaalallkirja seadus) mille kohaselt tõestatud digitaalsest isikusamasusest saab Eestis rääkida ainult riiklikult välja antud sertifikaatide korral. Väline osapool (näiteks riigiasutus, mille ülesandeks on isiku sidumine tema identiteediga) kinnitab vajalikke protseduure kasutades (digitaalse isikutunnistuse väljaandmine, isikutunnistusel vastavad sertifikaadid digitaalses keskkonnas kasutamiseks vms), et isiku füüsiline identiteet ja digitaalne identiteet kattuvad. Näiteks kui isik allkirjastab digitaalses keskkonnas lepingu, millega kaasnevad kohustused, siis on oluline, et seda teeks just tema, mitte keegi teine allkirjastaja identiteeti kasutades. Toimingutes siduvate digitaalsete jälgede saamiseks ning nende vääramise vältimiseks on digitaalsete isikusamasuste kontrolli ja isikute tahte elektrooniliste kinnituste kaitseks rakendatud mitmeid krüpteerimise ja turvatehnoloogiaid. Seetõttu on digitaalse identiteedi teema väga tihedalt seotud avaliku võtme taristu, digitaalsete dokumentide ja sertifitseerimise temaatikatega.

Isiku tahte kinnitamine digitaalses keskkonnas – toimub kinnitatava objekti digitaalse allkirjastamisega. Digitaalallkirja moodustamiseks kasutatakse vastavalt digitaalallkirja seadusele välja antud elektroonilist sertifikaati ja sellele vastavat isiklikku võtit ning kasutatava elektroonilise sertifikaadi kehtivuskinnitust allkirjastamise hetkel ja seoses allkirjastatava objektiga. Elektroonilises keskkonnas kasutatakse isiku tõendamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks digitaalse identiteedi kandjaid, milleks võivad olla isikutunnistus (ITDS §3lg3, §19, §191), digitaalne isikutunnistus (ITDS §3lg3, §201), mobiil-ID. AO, https://et.wikipedia.org/w/index.php?curid=231456

Identiteedivargus on isiku identiteedi volituseta kasutamise ehk teise isiku tähtsate isikuandmete (nimi, isikukood, dokument või pangakaart) andmete kuritarvitamine, mille tulemusena tekitatakse isikule materiaalset või moraalset kahju. Identiteet tähistab isikusamasust, mis võib väljenduda isiku mis tahes omadustes või toimingutes, mida teised isikud tema tuvastamiseks piisavaks peavad.

Identiteedivargus on isiksusõiguste rikkumine. Isiksusõigusteks on

  • isiku õigus informatsioonilisele enesemääratlemisele ehk tema õigus otsustada, mida ta enda kohta teistele avaldada soovib;
  • isiku enesekujutamisõigus, mille järgi vaid isikul endal on õigus iseendana esineda ja sedagi juhul, kui ta seda soovib või vajalikuks peab.

Karistusseaduslik- vastav säte viidi sisse 15.10.2009 « § 1572. Teise isiku identiteedi ebaseaduslik kasutamine Teist isikut tuvastavate või tuvastada võimaldavate isikuandmete tema nõusolekuta edastamise, nendele juurdepääsu võimaldamise või nende kasutamise eest eesmärgiga luua teise isikuna esinemise teel temast teadvalt ebaõige ettekujutus, kui sellega on tekitatud kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele, või varjata kuritegu– karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.»

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s